HEAD UUT EUROAASTAT KÕIGILE!

Uue rahaga harjumine võtab kindlasti kõigil aega. Meie kooli vilistlane HEILI HIIEMÄE on kirjutanud eurost essee. Lugege, ehk saate midagi uut teada .... Euro – kas rikkus või vaesus Alates 01.01.2011.a hakkas meie riigis kehtima krooni asemel euro. Eurole ülemineku nimel on Eesti riik pidanud vaeva nägema alates 2004. aastast. Euro tulek on endaga üles tõstatanud mitmeid erinevaid küsimusi. Kõige olulisem neist oleks küsimus, kas euro toob kaasa majandusliku tõusu ja parema elujärje? Selleks, et meie ühiskond, meie inimesed, oleksid riigiga rahul, peab riik suutma tagada inimestele majandusliku heaolu. Kas euro suudab seda? Eurole üleminek tähendab ettevõtetele mitmeid muudatusi ja arendusi, kõige suuremat survet saavad meie pangad. Kuna IT-tehnika on kõrgelt arenenud, peaksid pangad suutma euro vastu võtta suurtemate probleemideta ning inimeste eest korda ajama kõik formaalsused. Ma arvan, et Eesti Panga jaoks toimub kõige suurem muudatus Eesti Põhiseaduse § 111, milles seisab, et Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal. Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest. Euro tulekuga peaks meie riigi raharinglust korraldama Euroopa Keskpank. Kas nii suure kulutuse ja mastaabiga organisatsiooni nagu Eesti Pank on siis enam üldse mõtet alles hoida? Ühisraha kasutuselevõtt viib lõpule ühisturu loomise Euroopas ja üldiselt eeldatakse sellega kaasnevat osalevate riikide majandusefektiivsuse kasvu. Stabiilselt madalad intressimäärad peaksid soodustama investeeringuid ja ühine raha peaks tekitama suure ja likviidse kapitalituru, mis aegamööda kujundaks ümber eurotsooni finantsvahenduse struktuuri. Usun, et eurole üleminek aitab kindlasti ühtlustada meie majanduslikku olukorda teiste Euroopa Liidu riikidega. Kuna Eesti riik on väike, siis tuleb meil kokku hoida suuremate riikidega. Samuti tagab euro paremad kaubandussuhted. Lihtsamaks muutuvad meie ettevõtete toodangu müümine välisriikidesse ja samuti ka teiste riikide kaubanduse importimine. Sellisele mõttelaadile on vastuväiteid esitanud ka meie analüütikud, nimelt meie riigi peamine majandussurutisest väljatoov jõud on olnud eksport. Eesti statistikaamet andis teada, et augustis kasvas meie toodete ja teenuste väljavedu mullu sama ajaga võrreldes 40%, kuid Euroopa suurima majanduse – Saksamaa – eksport kahanes juba teist kuud järjest. Selle tuginedes kardavad analüütikud, et euro tugevnemine haavab kogu eurotsooni majanduskasvu. Mina julgen nõustuda SEB analüütiku Hardo Paljulaga, kelle arvates ei ole paanikaks siiski põhjust, sest enamik Eesti ekspordist läheb eurotsooni ning lisaks näitab reaalne kaalutud valuutakurss, et võrreldes 2006. aastaga on euro praegu odavam. Arvan, et tänu euro kasutusele võtule loovad paljud välismaa investorid Eestisse uusi asutusi ja firmasid, mis omakorda annaks inimstele tööd ning vähendaks riigis tööpuudust. Sellega koos tõuseks inimeste elujärg paremuse poole. Kui kiiresti majandus kasvama hakkab, on juba aja küsimus. Šoti filosoof Adam Smith on öelnud: „Ükski ühiskond ei saa olla õitsev ja õnnelik, kui suurem osa selle liikmetest on vaesed ja õnnetud“. (“Uurimus riikide rikkuse iseloomust ja põhjustest”, 1776). Meie väikesel riigil ei ole majanduses enam kuhugi langeda, vaid ainult tõusta ning seda koos Euroopa Liidu ning euroga.