EURO-RIIKIDE TUTVUSTAMINE

Eelmise õppeveerandi lõpul valisid klasside õpilasesinduste esindajad igale klassile ühe eurot kasutava riigi teistele tutvustamiseks. Täna hommikul oligi see suur päev, kus esimese tunni algul kogunes terve kool saali ettekandeid vaatama. 1. ja 4. klass rääkisid Sloveeniast, 2,3 klass Kreekast, 5. klass Austriast, 6.klass Soomest, 7. klass Itaaliast, 8.klass Portugalist ja 9.klass Hollandist. Ettekanded olid huvitavad - pakuti süüa, õpetati tantsu, kuulati muusikat ja vaadati videosid. Esimene tund läks lennates ja eurosid kasutavatest riikidest ning nende rahadest saadi palju huvitavat teada. Aitäh!

III veerand on SUUSAVEERAND

Kuna sel aastal lumepuudust ei ole, siis sellest nädalast alates käivad kooolilapsed õues suusatamas. Kellel suuski kodus pole, saab need koolist kehalise kasvatuse tunniks laenata. Suurematele on suusad ja saapad olemas, väiksemaid numbreid napib. Kellel on kodus ülearuseid suusasaapaid nr. 34-38 (või ka suuski selliste klambritega, kus spec. saapaid pole vaja) ja enam mudilasi pole, kes nendega sõita tahaks, võite need koolile kinkida.

JAANUARIS EESOOTAVAD ÜRITUSED

Järgmisest nädalast algavad koolis individuaalsed lauatennise võistlused. Mängud toimuvad vahetundide ajal ja koolipäeva lõpus. Osalemiseks tuleb registreeruda direktori juures selle nädala jooksul. 25. jaanuaril toimub koolis Eurot tutvustav üritus. Kõik klassid teevad esimese tunni ajal 2-5 minutilise ettekande mingist Euroopa riigist (loosi võeti eelmise veeranid lõpul), kus on Euro kasutusel. Põhirõhk on euromüntide kujundusel.

MÄLUKA III VOOR

Eile õhtul toimus taas vallakeskuse väikeses saalis Mäluka III voor. Are Põhikoolist olid kohal kõigi 4 võistkonna esindajad. Omavaheline mõõduvõtmine jagunes järgmiselt - Kõige ees oli Jupatsid, siis Esimesed, järgmine Ownerid ja siis Are Põhikool. Lõplik järjestus selgub 8. veebruaril, kui on mäluka viimane voor. Loe lähemalt Are vallalehe blogist

KOOLI!!!

Juhhuu! Esmaspäeva (10.01. 2011) hommikul kooli. Tunniplaan on sama, millega eelmine veerand lõppes. Alustage siis uut veerandit head hinnetega. Kooliaasta lõpuks on veel kõik võimalik!

HEAD UUT EUROAASTAT KÕIGILE!

Uue rahaga harjumine võtab kindlasti kõigil aega. Meie kooli vilistlane HEILI HIIEMÄE on kirjutanud eurost essee. Lugege, ehk saate midagi uut teada .... Euro – kas rikkus või vaesus Alates 01.01.2011.a hakkas meie riigis kehtima krooni asemel euro. Eurole ülemineku nimel on Eesti riik pidanud vaeva nägema alates 2004. aastast. Euro tulek on endaga üles tõstatanud mitmeid erinevaid küsimusi. Kõige olulisem neist oleks küsimus, kas euro toob kaasa majandusliku tõusu ja parema elujärje? Selleks, et meie ühiskond, meie inimesed, oleksid riigiga rahul, peab riik suutma tagada inimestele majandusliku heaolu. Kas euro suudab seda? Eurole üleminek tähendab ettevõtetele mitmeid muudatusi ja arendusi, kõige suuremat survet saavad meie pangad. Kuna IT-tehnika on kõrgelt arenenud, peaksid pangad suutma euro vastu võtta suurtemate probleemideta ning inimeste eest korda ajama kõik formaalsused. Ma arvan, et Eesti Panga jaoks toimub kõige suurem muudatus Eesti Põhiseaduse § 111, milles seisab, et Eesti raha emissiooni ainuõigus on Eesti Pangal. Eesti Pank korraldab raharinglust ja seisab hea riigi vääringu stabiilsuse eest. Euro tulekuga peaks meie riigi raharinglust korraldama Euroopa Keskpank. Kas nii suure kulutuse ja mastaabiga organisatsiooni nagu Eesti Pank on siis enam üldse mõtet alles hoida? Ühisraha kasutuselevõtt viib lõpule ühisturu loomise Euroopas ja üldiselt eeldatakse sellega kaasnevat osalevate riikide majandusefektiivsuse kasvu. Stabiilselt madalad intressimäärad peaksid soodustama investeeringuid ja ühine raha peaks tekitama suure ja likviidse kapitalituru, mis aegamööda kujundaks ümber eurotsooni finantsvahenduse struktuuri. Usun, et eurole üleminek aitab kindlasti ühtlustada meie majanduslikku olukorda teiste Euroopa Liidu riikidega. Kuna Eesti riik on väike, siis tuleb meil kokku hoida suuremate riikidega. Samuti tagab euro paremad kaubandussuhted. Lihtsamaks muutuvad meie ettevõtete toodangu müümine välisriikidesse ja samuti ka teiste riikide kaubanduse importimine. Sellisele mõttelaadile on vastuväiteid esitanud ka meie analüütikud, nimelt meie riigi peamine majandussurutisest väljatoov jõud on olnud eksport. Eesti statistikaamet andis teada, et augustis kasvas meie toodete ja teenuste väljavedu mullu sama ajaga võrreldes 40%, kuid Euroopa suurima majanduse – Saksamaa – eksport kahanes juba teist kuud järjest. Selle tuginedes kardavad analüütikud, et euro tugevnemine haavab kogu eurotsooni majanduskasvu. Mina julgen nõustuda SEB analüütiku Hardo Paljulaga, kelle arvates ei ole paanikaks siiski põhjust, sest enamik Eesti ekspordist läheb eurotsooni ning lisaks näitab reaalne kaalutud valuutakurss, et võrreldes 2006. aastaga on euro praegu odavam. Arvan, et tänu euro kasutusele võtule loovad paljud välismaa investorid Eestisse uusi asutusi ja firmasid, mis omakorda annaks inimstele tööd ning vähendaks riigis tööpuudust. Sellega koos tõuseks inimeste elujärg paremuse poole. Kui kiiresti majandus kasvama hakkab, on juba aja küsimus. Šoti filosoof Adam Smith on öelnud: „Ükski ühiskond ei saa olla õitsev ja õnnelik, kui suurem osa selle liikmetest on vaesed ja õnnetud“. (“Uurimus riikide rikkuse iseloomust ja põhjustest”, 1776). Meie väikesel riigil ei ole majanduses enam kuhugi langeda, vaid ainult tõusta ning seda koos Euroopa Liidu ning euroga.

JÕULUPIDU

22. detsember oli meil koolis pikk-pikk päev. Hommikul peale esimest tundi pakuti kõigile teed ja saiakest. Edasi toimusid tavalised tunnid. Viienda tunni ajal toimus jõulukontserdi peaproov. Söögivahetund toimus kell 13.30 ja pakuti tõelist jõululõunat - kapsast, verivorsti, sinki, ahjukartuleid jms. Seejärel oli klassidel oma vaba aeg - osad klassid mängisid, mõned jagasid kingitusi, sõid piparkooke, mängisid arvutitega, jagasid tunnistusi jne.

Kontsert algas kell 16.00 ja kohale saabus ka jõuluvana. Esinesid põhiliselt lapsed 1.-5. klassini - tantsisid, laulsid, lugesid luuletusi, esitasid dialooge jne. Kontsert oli väga ilus. Jõuluvana jagas noorematele lastele pakid niisama kena kontserdi eest. Suuremad lapsed pidid etlema - loeti luuletusi, lauldi, tehti püramiidi ja esitati isegi üks etendus. Oli päris vahva kuulata-vaadata. Peo lõpetuseks viisid bussid lapsed koju vaheajale. Pilte saad näha siit (parool joul)

Kaunist lumist vaheaega kõigile!